Friedebert Tuglas
Friedebert Tuglas sündis 2. märtsil 1886. aastal Ahjas. Ta oli oli eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija ja ajakirjanik.Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli. Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis.Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 1921–1922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees.
1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid 1940. aastate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust, tema varasem looming kõrvaldati käibelt ja tema kui tõlkija nimi raamatute tiitellehtedel kaeti tušiga.
Friedebert Tuglas sai tuntuks novellikirjutajana.
Eripära:
Tema teoseid iseloomustab mõtte- ja tundesügavus ning teostuslik täiuslikkus. Tuglast kui kriitikut ja teadlast iseloomustab sügav analüüsivõime ja uuenduslikkus. Tuglase loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Teda peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks.
Looming
Huvitavaid fakte
Friedebert Tuglas sündis 2. märtsil 1886. aastal Ahjas. Ta oli oli eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija ja ajakirjanik.Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli. Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis.Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 1921–1922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees.
1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid 1940. aastate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust, tema varasem looming kõrvaldati käibelt ja tema kui tõlkija nimi raamatute tiitellehtedel kaeti tušiga.
Friedebert Tuglas sai tuntuks novellikirjutajana.
Eripära:
Tema teoseid iseloomustab mõtte- ja tundesügavus ning teostuslik täiuslikkus. Tuglast kui kriitikut ja teadlast iseloomustab sügav analüüsivõime ja uuenduslikkus. Tuglase loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Teda peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks.
Looming
- "Siil" (1901),
- "Hunt" (1903),
- "Hingemaa" (1906)
- "Meri" (1908)
- "Kahekesi" (1908)
- "Õhtu taevas" (1913)
- "Felix Ormusson" (1915)
- "Saatus" (1917)
- "Raskuse vaim" (1920)
- "Hingede rändamine" (1925)
- "Väike Illimar" (1937)
Huvitavaid fakte
- 2. märtsil 1972 anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi.
- Friedebert Tuglase novelliauhind on kirjandusauhind, mille asutas Friedebert Tuglas 1970. aastal. Esimesed laureaadid valis välja Tuglas ise ja neid autasustati 2. märtsil, kirjaniku sünnipäeval, 1971. aastal.
- Friedebert Tuglase monument on Friedebert Tuglasele 100. sünniaastapäevaks püstitatud monument, mis asub Tartus Ülejõe pargis.
- Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule.